Mälestati 1924. aasta kommunistlikul riigipöördel hukkunud kadette

Tondi ausamba juures 1 Tondi ausamba juures 2

 

Tondipoiste mälestussamba juures mälestati 1924. aasta 1. detsembri kommunistliku riigipöörde katse mahasurumisel hukkunud sõjakooli kadette.

Esimesel detsembril kogunesid Tondipoiste mälestussamba juurde vabadusvõitlejate Tallinna ühenduse liikmed, Jakob Westholmi Gümnaasiumi riigikaitse suuna õppurite liputoimkond (Hanna-Grete Kütt, Marian Ensling, Katharina Heinaru ja Elisabeth Šanin), esindajad Riigikogust, Tallinna Linnavolikogust ning Kristiine Linnaosa juhatusest. Mälestati 1924. aasta kommunistliku riigipöördekatse mahasurumisel hukkunud sõjakooli kadette.
Ülevaate 1. detsembri 1924 sündmustest sõjakooli juures andis kol-ltn (e) Jaak Haud. Kõnedega esinesid veel EVL juhatuse esimees v-ltn (e) Tiit Põder, Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe, Tallinna Volikogu liige Mart Kallas ja Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe. Kõikide mainitud organisatsioonide poolt asetati ka pärjad Tondipoiste mälestussambale. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu poolt asetati ka pärg  hukkunud Eesti ohvitseride memoriaalile.
Sõjakooli ründamine oli ainult üks osa riigikukutajate plaanist – üldises plaanis oli neil hõivata riigiasutused, post ja telegraaf, raudteejaamad jne. Rünnaku tagasilöömisel sõjakoolile hukkus 4 kadetti: Aleksander Teder, August Udras, Arnold Allebras ja Aleksander Tomberg.
Juhuse tahtel oli Tallinnas Tartu garnisoni ülem kindralmajor Ernst Põdder, kes pidutses oma sõprade-sõjakaaslastega Lindeni restoranis. Saanud teada, et linnas on mäss, suundus ta koos ohvitseridega mässu maha suruma. Nendega läks kaasa Chicago Tribune Baltikumi korrespondent Donald Day. Day kirjeldab oma mälestustes, kuidas toimus postkontori hõivamine. Kindral Põdder sisenes majja esimesena, teisele korrusele viival trepil seisis mässaja, kes sihtis kindralit püssiga. Day sõnul nägi ta oma elus parimat lasku – kindral tulistas üle vasaku õla mässajat lõua alla, kes sai silmapilkselt surma. Postkontorist leiti veel 5 mässajat, kes lasti kohapeal maha, 2 neist olid surma hetkel tegevuses appikutse saatmisega Venemaale. Edasi suundusid kindral ja ohvitserid Toompeale. Mäss algas kella 5 paiku hommikul ning kella 10-ks oli see Tallinnas maha surutud.
Kindral Põdder´i eestvedamisel suruti kommunistlik riigipöördekatse maha enne, kui see õieti alata jõudis.
Järgmisel päeval, peale mässu mahasurumist, küsis kindrali abikaasa: “Ernst, sa olevat inimesi maha lasknud, aga kas sa teadsid, kes nad olid?” Kindral vastanud: “Hakkasin ma siis enne isikutunnistust küsima.”
Selge on see, et kui kindral Põdder´it poleks Tallinnas olnud, siis saanuks riigipöördekatse hulga suurema ulatuse. Võib arvata, et tema oli üks väheseid, kes kujunema hakkava rahulolu ühiskonna koidikul säilitas kaine sõjamehe mõtlemise ning oskused, isegi veidi napsutanud olekus.
Kindral Põdder oli Vabadussõjalaste liikumise algataja, kuid pidi sealt lahkuma, kuna tegevväelased ei tohtinud poliitikas osaleda. Ta oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu ainus auliige.
 
Tiit Põder
v-ltn (e)
EVL juhatuse esimees
 
 
 
 
 
 
 
saurus cms